4. juunil tähistame Eesti Vabariigi lipu 142. sünnipäeva. Praegu on õige hetk peatuda ja mõelda, mida sinimustvalge meile tegelikult tähendab. Eesti lipp ei ole ainult riigi sümbol ega kaunis värvide ühendus pidupäeva hommikus. See on meie rahva lugu, väärikas, valus, lootusrikas ja elujõuline.
Otepääl on selle loo sees eriline koht. Just siin, paigas, millel on Eesti lipu ajaloos sügav ja püha tähendus, kõneleb sinimustvalge kuidagi vaiksemalt, aga tugevamalt. Ta ei lehvi siin üksnes tuules vaid ta kõnetab. Ta meenutab meile aega, mil oma riiki veel ei olnud, aga oli usk. Oli vaim. Oli julgus unistada Eestist. Sinine, must ja valge on kandnud meie rahvast läbi aegade, kus tuli hoida selg sirge ka siis, kui südamel ja hingel oli raske. Sinimustvalge on olnud meie rahva vaikne tõotus: see on meie Eesti, mis ei kao.
Jakob Hurda mõte, et kui me ei saa suureks arvult, peame saama suureks vaimult, sobib sinimustvalge sünnipäeva eel eriti hästi meie südamesse. Eesti lipu suurus ei seisne tema mõõtudes, vaid selles, mida ta meis äratab - tänutunnet, uhkust, vastutust ja armastust oma kodumaa vastu.
Tähistame koos Eesti lipu sünnipäeva just seal, kus sinimustvalge ajalugu on eriti elav ja südamelähedane – Otepääl! Tulgem kokku perede, sõprade ja kogukonnana. Heiskame lipud, kanname teda alati südames ning näitame, et Eesti lipp on nii eilse kui ka tänase päeva ühendav ja elav jõud, mis meid kannab.
Palju õnne, armas Eesti lipp, oled alati meie südames!
Jorma Riivald
Otepää vallavanem
