Varjumisoskus nagu esmaabi ABC – hoia see soojana, et suudaksid vajadusel päästa elu
Mis on ühist varjumisoskusel ja esmaabi ABC-l? Mõlema puhul kehtib sama – kui see on kord juba selgeks saanud, püsib ta lihasmälus. Mõlema puhul loodame, et neid ei lähe kunagi tarvis, kuid siis, kui olukord oskuse kasutamist siiski nõuab, on aeg kallis ja sekundid kaalul ning õigest tegutsemisest sõltub ei rohkem ega vähem kui elu. Seetõttu vajavadki mõlemad oskused aeg-ajalt lihvimist, meeldetuletamist ja harjutamist.
Eestis on sireenivõrgustiku testimisest saanud viimase paari aasta jooksul rutiin. Kolmel korral aastas kõlavad sireenid üle kogu Eesti ning elanikkonnale saadetakse sõnumid ja äpiteavitused. Igale testile eelneb ulatuslikum teavituskampaania, et test ei tuleks välguna selgest taevast. Uuringud näitavad, et elanikud on ohuteavitusega üsna hästi kursis ja just sireenid on need, mis ohuteavitusele mõeldes esimesena meelde tulevad.
Mõnevõrra vähem mõeldakse aga sellele, et kuidas toimida siis, kui sireen kõlab ja kui ta kõlab siis, kui testi parasjagu ei toimu. Võib ju tunduda, et rutiinne test on midagi sellist, millele ei taha enam kuigi palju tähelepanu pöörata. See tunne on aga petlik ja ennast eksitada lasta ei tasu. Oskused püsivad siis, kui neid aeg-ajalt meelde tuletada. Nii nagu vaatame üle koduse apteegikapi sisu ja tuletame meelde, kuidas verejooksu peatada või vajadusel inimest elustada, tuleb mõne aja tagant meelde tuletada ka need oskused, mida kasutada siis, kui sireenid käivituvad. Midagi keerulist seal ei ole ja põhitõed, mis kehtivad, on lihtsad.
Hoia meeles, et kui sireenid käivituvad, on sellel helil vaid üks tähendus – varju kohe. Kui asud hoones, kus on varjumiskoht, liigu kohe sinna. Varjumiskohad (ja tulevikus ka varjendid) on tähistatud sinise kolmnurgaga oranžil taustal.
Kui see pole võimalik, siis varju lähimasse siseruumi võimalikult madalal korrusel. Varjumisel pea meeles kahe seina reeglit – jälgi, et sinu ja õue vahele jääks vähemalt kaks tugevamat seina. Hoia eemale suurtest klaaspindadest, ustest ja akendest ning võimalusel eelista madalamaid hoonekorruseid. Kui oled õues, jookse lähimasse siseruumi. Kui see pole võimalik, heida maha ning kata pea ja kael käte või pehme esemega. Varjumiskohas püsi seni, kuni saad ametlikest kanalitest infot, et oht on möödas.
Kodu ja ka töökoht tasub vaadata üle selle pilguga, et vajadusel teaksid, kuhu seal varjuda. Uuri tööandjalt või kortermajas oma ühistult, kas majal on olemas või koostamisel ka varjumisplaan. Varjumisest ja selle oskuse vajalikkusest tasub kindlasti rääkida ka pere ja lähedastega. Mida teadlikumad oleme, seda rahulikumalt suudame ka võimalike ohtudega silmitsi seista.
